Kliimamõju ≠ keskkonnamõju

Kas Sa teadsid, et kliima- ja keskkonnamõju on erinevad mõisted, mis viitavad eri tüüpi keskkonnaalastele mõjudele? Kuigi mõlemad mõisted on olulised jätkusuutlikkuse ja keskkonnakaitse aruteludes, jääb sisuline arusaam tihtipeale vajaka. Selgitame elektriautode näitel, mis on kahe mõiste erinevus.  

Kliimamõju viitab konkreetsele mõjule, mida inimtegevus või looduslikud protsessid avaldavad globaalsetele kliimamuutustele.

See on kitsam mõiste, mis keskendub kasvuhoonegaaside (nt CO₂, metaan) atmosfääri paiskamise ja nende gaaside põhjustatud kliimasoojenemise ning muude ilmastikutingimuste muutuste mõjudele.  

Võtame näitena elektriautod, mille keskkonnasõbralikkuse üle on palju vaieldud. Autode puhul tekib kliimamõju enamasti kütuste põletamisel (näiteks bensiin, nafta, õli jms), mille käigus paisatakse õhku CO2 ehk süsihappegaas. Just seetõttu näemegi kliimamõju mõõtühikuna alati kasutatavat CO2 või CO2e (ehk ekvivalenti, mis on kõikide kasvuhoonegaaside universaalne mõõtühik). Autode puhul on lihtne mõista, et kui auto sõidab, põletab see kütust ja emiteerub CO2, kusjuures keskklassi autode puhul on see 0,15-0,2kg ühe kilomeetri kohta. Seega läbides 100 000 km, tekitatakse 15 000 kg / CO2 emissioone, mis on võrdne umbes 30 arvutimonitori tootmisega. Mõistame, et sisepõlemismootoriga autod on kindlasti suured kliimamõju tekitajad.   

Nüüd enamasti lähebki vaidluseks, sest elektriautod sõidu ajal otseselt emissioone ei tekita, kuna nad ei kasuta sõitmiseks kütust, mille põlemisel saab energiat. Küll aga peab tõdema, et kui elektriautode akude laadimiseks kasutatakse põlevkivi või kivisöe teel saadud elektrienergiat, siis tegelikult tekitavad ka elektriautod sõitmise ajal kliimamõju (lihtsalt see on juba eelnevalt tekitatud elektrijaamades kütuste põletamisel). Võib öelda, et elektriautod ei lahenda probleemi, kui neid ei laeta elektriga, mis on toodetud minimaalse kliimamõjuga (tuul, päike, hüdro, geotermaal jne). Eeldusel, et autod on laetud puhta elektriga, aitavad need kindlasti vähendada kliimamõju teket, sest sõitmisel tekkivad emissioonid on peaaegu võrdsed nulliga. Lisaks näiteks Euroopas, kus on minimaalne naftatööstus tekib elektriautode näol võimalus kasutada enda toodetud kütust (päike, tuul) ja seeläbi tõsta regiooni energiajulgeolekut.   

Aga akude tootmine? Tõesti, teine punkt, mis vaidlusi tekitab, on elektriautodes kasutatavate suurte energiasalvestite ehk akude tootmine. Kuigi nende valmistamisel tekitatakse samuti kliimamõju, tundub see analüüside alusel siiski marginaalne, kui autoga sõidetakse 100 000 km ja rohkem. Peamine “rohelisuse” probleem tootmisel on hoopis keskkonnamõju.   

Keskkonnamõju on laiem mõiste ja hõlmab kõiki mõjusid, mida inimese tegevus või looduslikud protsessid avaldavad ökosüsteemidele ja looduskeskkonnale.

Keskkonnamõju võib hõlmata mitmeid tegureid, nagu saaste, elurikkuse vähenemine, vee ja pinnase kvaliteedi halvenemine, ressursside ammendumine jne. Kliimamõju on vaid üks komponent keskkonnamõjude seas. 

Kui kliimamõju mõõdetakse üpris täpselt ja ühikuks CO2, siis keskkonnamõju on väga raske mõõta ja see on palju abstraktsem.  

Keskkonnamõju püütakse hinnata ja näiteks uuritakse, kuidas akude tootmiseks vajalike materjalide kaevandamine rikuks piirkonna ökosüsteemi, põhjavett, loomade või lindude heaolu, piirkonnas elavate inimeste elukvaliteeti jne. Tihti on keskkonnamõju hindamise keerukuseks veel, et mõju võib avalduda alles aastate pärast. Seega tundub, et elektriautod aitavad puhta energia kasutamisel kliimamõju vähendada, kuid samas keskkonnamõju nad vähemalt praeguse praktikaga kipuvad suurendama.  

Pikk detailne jutt, aga kõige tähtsam, mis meelde jätta on see, et kui kuuled järgmine kord kedagi vaidlemas, kas mingi asi on roheline või mitte, siis küsi esmalt julgelt, kas arutletakse kliima- või keskkonnamõju üle, sest nüüd tead, et need on kaks täiesti erinevat mõistet 😉 .