Mis on pilveteenused ja miks on mõistlik neis oma andmeid hoida?
Viimastel aastatel räägitakse üha rohkem maagilisest pilvest, kuid ikka ja jälle tekitab segadust, mis asi see pilv siis õigupoolest on ja kas on turvaline seal oma andmeid hoida.
Tegelikult on pilv lihtsalt üks sõna, mida kasutatakse iseloomustamaks andmekandjaid, mis asuvad üle maailma erinevates kohtades (täpselt nii nagu pilvedki). Andmekandjad omakorda on vajalikud, et töötaks süsteem nimega internet. Interneti moodustavadki miljonid, kui mitte miljardid, andmekandjad ehk arvutid (tihti öeldakse ka serverid). Näiteks kui lähme veebilehitseja abil seb.ee või greendice.ee lehele, siis tegelikult satume antud firmade veebiserverisse (ehk pilve), kuhu nemad on paigutanud oma kodulehel kuvatava sisu. Minnes YouTube`i videoid vaatama, satume järgmisse pilve ehk andmekandjasse, kuhu klipid, mida parsjagu soovime vaadata on salvestatud.
Enamus meist juba kasutab paratamatult pilve. Üks populaarsemaid pilvelahendusi, mida inimesed kasutavad on e-mail. Arvatavasti võib leida mõne üksiku, kes on loonud endale koju isikliku e-maili serveri (jällegi pilve), kuid üldsus kasutab siiski tuntud lahendusi nagu Gmail, Outlook, Yahoo mail jne ehk suuremate ettevõtete poolt loodud pilveservereid. Kõik meile saadetud e-kirjad tulevad nende pilveserveritesse ja alles seejärel saame meie vaadata sinna pilve sisse läbi oma arvuti või telefoni. Seega üllatus või mitte, aga me kõik tegelikult kasutame juba pilve, isegi need, kes kipuvad ütlema, et seda lahendusena ei usalda.
Hea analoogia on raha. Enamik inimesi hoiab raha pangakontol, sest see on lihtne, suhteliselt turvaline ja raha saab kiiresti kanda ühest kohast teise. Sarnane lugu on ka pilves andmete hoidmisega. Võtame taas e-maili näite, igapäevaselt on see tehtud firmade poolt nii lihtsaks, et saame oma e-maile lugeda, saata ja hallata. Täpselt sama lihtsalt kui pangakontol olevat raha. Samas ei tee kunagi halba see, kui kõige kriitilisem kogus sularaha on hoopis sukasääres või kõige olulisemad e-kirjad ning virtuaalsed andmed on talletatud lisaks mõnes enda kontrolli all olevas andmekandjas (näiteks mälupulgal või välisel kõvakettal).
Järjest rohkem soovitatakse isiklikke andmeid hoida pilveserverites
Paljud meie andmed on juba talletatud veebiserverites nagu näiteks ülal räägitud e-mailid ning üha enam soovitatakse hoiustada seal ka dokumente, pilte jms sisu, mida leiame igapäevaselt oma arvutitest või telefonidest. Meie oleme soovituse poolt, sest internetiühendus ja pilve ehk siis võõras kohas olevate andmekandjate kasutamine on läinud niivõrd lihtsaks ning õigesti majandades ka väga turvaliseks. Näiteks saavad GreenDice’i kogukonnaliikmed kasutada Microsoft 365 teenust vaid 2.79 euro eest kuus ja paketi üheks tooteks on 1TB (1000 GB) mahuga OneDrive (Microsofti andmekandja). Selle õigesti seadistamisel ei saa kunagi telefonis olev mälumaht täis ja mis kõige parem, kõik pildid saab tuua kokku ühte kohta, vajadusel neid korrastada või jagada. Parim väärtus on see, et seadme vahetamisel või hävimisel ei kao meie andmed ära – võttes kasutusele uue seadme, on meie pildid, dokumendid, kaustad just seal, kuhu me need talletanud oleme. Täpselt nagu raha pangakontol – pole vahet, mis seadmega siseneme panka, konto jääk on õnneks või kahjuks endiselt sama.
Kuidas täpsemalt soovitatud OneDrive`i enda jaoks õigesti rakendada, kirjutame juba järgmises uudiskirjas. Kes on kärsitum, võib küsida eraldi kiiremad juhendeid e-kirja teel tugi@greendice.ee. 😊
Foto: Shutterstock
